Europalgad peavad jõudma töötaja arvele sendi täpsusega

Ilmumiskuupäev
14.09.2010
Kanal Pärnu Postimees
Autor Riina Martinson

Mõne kuu pärast kosub meie pangaarve palga-või pensionipäeval senisest oluliselt teistsuguse summa võrra ja märkama hakkame sentegi, mistõttu üha sagedamini pakub jutuainet küsimus: kas ja kuidas palku ning toetusi ümardatakse?

Kui näiteks 10 000 krooni jagada euro ametliku vahetuskursiga 15,6466, saame vastuseks 639,116. Kas tööandja hakkab töötajale palka maksma 639, 639.12 või 640 eurot? Vahe on üle 15 krooni. Üks ei peaks sellist vahet märkamist väärivaks, teine saaks selle eest nädalase talvekartulite varu.

Maksud alla, palk sama

1. jaanuarist kehtima hakkavast valitsuse määrusest "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses euro kasutuselevõtmisega Eestis" saab välja lugeda, et maksude summad ümardatakse eurodesse allapoole ehk maksjale kasulikumas suunas. Kõikvõimalikud toetused, hüvitised ja stipendiumid ümardatakse inimesele soodsamas suunas, aga riigiteenistujate palgamäärad peab ümardama matemaatiliselt.

Rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau selgitas, et palga maksmisel tuleb kõik kroonisummad arvestada eurodeks ühe eurosendi täpsuseni, arvestades keskkurssi 15,6466 ja ümardamisreeg-lit. See üdeb, et kui kolmas koht pärast koma on viis või suurem, tuleb ümardada ülespoole, ja kui väiksem, siis allapoole.

"Tööandja ei tohi kindlasti ühepoolselt töötajate palku muuta. Kui tekib vajadus töötasude täpsustamiseks, võivad pooled vastava uue kokkuleppe sõlmida," rääkis Bärenklau. "Samuti peaks tööandja korvama väikese palgavahe, mis tekib summa ümardamise tulemusena. Ehk need komakohad, mis eurosendi täpsusest üle jäävad."

Muutus võimalik vaid kokkuleppel

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom kinnitas, et euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi tingimusi ega vabasta võetud kohustuste täitmisest. "Samuti ei anna õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada," lisas ta.

Tööleping vajab euro tulekul siiski täiendust. Nimelt nõuab töölepinguseadus, et tööandja peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduvate andmete muudatusest töötajat teavitama ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest.

'Töötasu ümberarvutus kroonidest eurodesse tuleb vormistada kirjalikult töölepingu lisana," rõhutas Stroom.

Tööandjatel on ilmselgelt mugavam palka maksta "ümmarguse" summana, sentidega mässamata. Kuidas seda seadusega vastuollu minemata teha?

Kuna töölepingu tingimusi, seal hulgas töötasu, on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel, saab palga summa eurodeni üm-mardamisi teha pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas.

"Ka siis tuleks kokku lepitu kirjalikult vormistada," edastas Stroom tööinspektsiooni seisukoha.

Oluline on seegi, et palga arvutamisel pole vahet, kas tegu on riigiasutuse või erafirmaga. "Kehtivad reeglid ümardamise kohta on ühesugused nii era- kui riiklikus sektoris," kinnitas Stroom.

Toetused võivad pisut tõusta

Pensionide ja toetuste puhul kasutatakse ülespoole ümardamise põhimõtet, selgitas sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld.

Teisisõnu, pensione ei maksta sendi täpsusega, need ümardatakse eurodeni. Ümardamine toimub aga kindlasti ülespoole, nii et keegi ei saa senisest vähem raha.

Sama kehtib toetuste kohta. Näiteks on sünnitoetus praegu 5000 krooni, kui see 15,6466ga jagada, saame 319,558. Uuest aastast on Eestis sünnitoetus aga 320 eurot.

Vanemahüvitise ülempiir on jaanuarist 2157 eurot ja lapsen-damistoetuse suurus 320 eurot. "Praegu on muudetud ainult osa määrusi, teistega tegeldakse," lisas Rosenfeld.

Mis puutub makse, siis Bärenklau jutu järgi vahetatakse kroonides fikseeritud summad eurodeks võimalusel inimesele soodsamas suunas ehk allapoole. "Trahvide puhul ümardatakse ühikumää-rad jällegi ülespoole, et mitte anda ühiskonnale signaali trahvipo-liitika lõdvenemisest. Ka see mee-de on kindlasti ühiskonnale kasulik," lisas Bärenklau.

Kui praegu on üks trahviühik 60 krooni, siis jaanuarist neli eurot.

NÄITED

Kui soovite eurodesse arvestada praegu kehtivat miinimumpalka 4350 krooni, tuleb teha jagamistehe: 4350:15,6466=278,01567 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta: 278,01567.

Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, kui 5 või suurem number, siis ülespoole. Seega, eurosendi täpsusega oleks alampalk selle näite korral 278,02 eurot.

Samasugune tehe tuleb teha, lähtudes minimaalselt tunnitasust, mis on 27 krooni. 27:15,6466=1,72561 eurot. Eurosendi täpsusega oleks vähim tunnitasu tuleva aasta 1. jaanuarist 1,73 eurot.

Muudetud: 14.09.2010 Kaja Mõts