Kultuuriminister: rahvuskultuuri elujõulisus on meil südames

Kultuuriminister Laine Jänese tervitus seminaril "Valitsusväliste ühenduste roll UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel"

Austatud Cécile Duvelle, seminarist osavõtjad ning külalised nii Eesti kui välismaalt.

Tere tulemast hilissuvisele Eestimaale. Mul on suur au avada täna toimuv vaimse kultuuripärandi teemat käsitlev seminar, mis käsitleb kodanikeühenduste rolli UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisel.

Eesti Vabariigi kultuuripoliitika üheks prioriteediks on rahvuskultuuri traditsioonide kestmise ja elujõulisuse toetamine. See põhimõte on meie südameis. Toetuseks sellele püüdlusele on ka meie põhiseaduses sätestatud riigi kohus tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ma olen veendunud, et ainult oma kultuuripärandit austav ja sellele toetuv rahvas võib end pidada täisväärtuslikuks rahvaks.

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsioonis formuleeritud põhimõtted ja loetletud ülesanded olid ajendiks ja tõukeks Eesti riigile konventsiooni ratifitseerimiseks 2006. aasta jaanuaris. See on alustala, mis võimaldab pärimuskultuuri loojate, traditsioonide kandjate ja õpetajate õiguste kaitse, kindlustab elava traditsiooni jätkumist, arendamist ning edasikandmist tulevastele põlvedele.

Konventsiooniga ühinemine on andnud Eestile hea võimaluse koostööks ja kogemuste vahetuseks vaimse kultuuripärandi erinevatel teemadel. Tänu sellele on Eesti esindajad osalenud mitmetel seminaridel ja konverentsidel maailma eri piirkondades. Tihe koostöö andnud hea võimaluse Eesti mitmekesise kultuuripärandi tutvustamiseks rahvusvahelisel tasandil.

Eesti rahvuse ja riigi kujunemisel on kodanikualgatusel olnud otsustav tähtsus. XIX sajandi teisel poolel hoogustus rahva omaalgatusena seltsiliikumine See tegi võimalikuks meie rahvuslike eesmärkide saavutamise, kindlustas ühtekuuluvustunnet ning sai oluliseks kogu ühiskonnaelu suunamisel. Eestlastele suur austus hariduse vastu juurdus haridusseltside traditsioonis, meie professionaalse kultuuri hälliks olid laulu- ja mänguseltsid.

Inimeste koostöötahe tegi võimalikuks Eesti riikluse rajamise ja selle taastamise pärast okupatsiooni. Kodanikeühendused on ka kaasajal vajalikud selleks, et kindlustada demokraatliku protsessi jätkumine kõikide elanike jaoks. Oma igapäevategevuses lähtume sellest, et vaba indiviid ja riik on partnerid.

Eestil on olemas pikaajaline kogemus kodanikuühiskonna kujunemises ning arendamises. Kodanikeühendused, nende võrgustikud ning katusorganisatsioonid erinevates valdkondades loovad meile hea potentsiaali vaimse kultuuripärandi valdkonnaga tegelemiseks.

Lõpetuseks sooviksin juba ette tänada kõiki koolitajaid, ettekandjaid erinevatest riikidest, kes leidsid võimaluse Eestis toimuval seminaril osaleda.
Loodan, et seminaril kuuldu annab teile kõigile uusi mõtteid ja kogemusi vaimse kultuuripärandi kaitsmisel ja väärtustamisel. Soovin teile töökaid ja tulemuslikke päevi!

Muudetud: 14.09.2010 Kaja Mõts