Moodne omavalitsus

Soovin tähelepanu pöörata märksõnadele: kohalike omavalitsuste informeerituse tagamine, informatsiooni edastamine ja innovatsioon.

Käesoleva aasta Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste protokollist, riigi eelarvestrateegia 2011-2014 osas , leidsin kokkuleppe, kus kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt finantsvõimalustele nii digitaalse asjaajamise rakendamist kui üldkasutatavate interneti levialade loomise korraldamist. See annab alust arvata, et arvestatakse kohalike omavalituste huvide ja vajadustega.
Suurepärane! Eesmärk peabki olema moodne ja tõhusalt tegutsev omavalitsus.

Riigikontrolör Mihkel Oviir kirjutas mõni aeg tagasi ajalehes artikli: sümfoonia kandlele ja kammipillile. Kinnitades, audititulemustele tuginedes, et olemuslikult ei suuda paari tuhande elanikuga kohalikud omavalitsused täita kõiki neile ette nähtud ülesandeid. Sellise järelduse tegi riigikontrolör suuresti eksperimendist ühes majanduslikult edukas vallas. Nimelt andes ühiskonnaõpetuse tundi gümnaasiumiklasside õpilastel, palus hr. Oviir õpilastel käega märku anda, kes näeb oma tulevikku kümne aasta pärast seotuna koduvallaga. Mitte ühtegi kätt ei tõusnud. Mihkel Oviir põhjendas seda väikevalla jätkusuutmatusega. Kindlasti õige, aga teades noorte pidevat trendide ja moe järgimist tekkis mul küsimus: äkki see KOV ei ole noorte jaoks lihtsalt moodne?

Moodsa omavalitsuse terminit kasutas esimesena, minu kolleeg Riigikogust, endine omavalitsusjuht ja IT maailma asjatundja Hannes Astok.
Moodsas omavalitsuses peaks keskenduma mitte piiridele, vaid teenustele ja kvaliteedile. Palju arutatakse kohalike omavalitsuste piiride üle, aga võiks ja peaks arutama seda, milliseid teenuseid omavalitsus osutab? Millise kvaliteediga ja kuidas on need teenused kättesaadavad?
Siinjuures suunaksin tähelepanu ka asjaolule, et kusagil pole kirjas, mis saab omavalitsusest, kes seaduses ette nähtud teenust ei osuta.

Usun, et tavainimest ei huvita mitte valla piirid, vaid pakutavad teenused ning nende hea kättesaadavus ja kvaliteet. Edukas omavalitsus peab pakkuma kvaliteetset teenust olgu see siis haridus- ja sotsiaalteenused: lasteaiad, koolid, tervishoid, eakate hoolekanne. Lisaks veel palju muud, alustades planeeringutega ja lõpetades näiteks prügiveoga.

Moodne omavalitsus
Oluline on veel see, kuidas moodne omavalitsus igapäevaselt töötab? Kuidas ta väljapoole paistab ehk palju oma töödest tegemistest, arengutest, koostööst riigi, ettevõtete ja elanikega, infot jagab.
Ja siin on meil palju põnevaid võimalusi, mida moodne tehnoloogia, eeskätt infotehnoloogia pakub.

Eestis on täna juba enam kui 60% perekondadel kodus internetti ühendatud arvuti. Jah see on statistika. Vabandan kohe nende omavalitsuste ees, kes siin saalis viibivad ja igapäevaselt interneti olemasolu ja kiiruse probleemidega peavad pead vaevama. Tean Valgamaa näitel, et neid on mitmeid. Kuid võimalused on siiski olemas –tänapäeval liigub internet nii traati mööda kui õhu kaudu. See tähendab ka, et internet on valdavale osale inimestele esmane info hankimise allikas. Ja kui keegi püüab mulle siiski vastu väita, et meie vallas küll inimesed internetti niipalju ei kasuta, siis ma küsin – mida me oleme selleks teinud, et inimesed saaksid enam infot ja teenuseid interneti vahendusel?

Mida võiks teha, kui meil internet olemas on?
Hea idee on inimestega jagada kõikvõimalikku infot avaliku võimu tegemiste kohta. Inimesi huvitab väga, kuidas omavalitsus tegutseb, näiteks milliseid ehitusõigusi planeeringute kaudu kehtestatakse ja milliseid ehitulubasid välja kavatsetakse anda. Juhin ka tähelepanu faktile, et erinevalt valla- või linnalehest ei ole netis infomaht piiratud ! Vastupidi, mida rohkem selgitusi, illustratsioone, pilte, miks mitte tulevikus ka kolmemõõtmelisi projektsioone - seda enam saab kogukond omavalitsuse plaanidest aru ning oskab ja tahab neid puututavatel teemadel kaasa rääkida.
Kogu omavalitsuse dokumentatsioon ja asjaajamine peaks olema kohaliku võimu kodulehelt hõlpsasti leitav – olgu see siis volikogu või valitsuse otsused, eelarve ja selle täitmine. Samuti info igapäevase elukorralduse kohta alates lasteaiakoha taotlemisest kuni prügiveoni. Lihtsalt leitav info vähendab ka oluliselt ametnike koormust – ei pea samu asju telefoni teel erinevatele inimestele korduvalt rääkima. Kindlasti pole paha mõte oma elanikele e-postiga infokirju saata. Samuti hoiame kokku maksumaksja raha ning töökorraldus oleks mugavam nii kodanikule, kui ametnikule

Võimalusi on lõpmatult ning uskuge – meie inimesed on valmis uut tehnoloogiat meelsasti kasutama. Kellelegi pole saladuseks, et telefonid muutuvad aina täiuslikumaks. Ennustuste kohaselt on paari aasta pärast juba pooltel eesti elanikest taskus nutitelefon, mis oma võimetelt sugugi arvutile alla ei jää. TeliaSonera boss Lars Nyberg ennustab, et paari aasta pärast on pooltel eestlastel taskus arvuti ning ees ootab mobiilse interneti „plahvatus“.

Kas me oleme selliseks partnerluseks valmis?
See tähendab, et vähemalt aktiivsem osa meie elanikest on valmis omavalitsuse ja riigiga suhtlema. Eeskuju on näitamas mitmed poliitikud. Paljud on loonud oma sotsiaalse suhtlusvõrgustiku internetis, olles pidevalt nn. onlines ja valmis oma valijatega suhtlema. Kui paljud omavalitsused seda võimalust kasutavad? Ma ei tea täpset vastust, aga kiirelt facebooki sirvides jäi silma Tartu linna lehekülg, mida aktiivselt kasutati. Vabandan, kui algaja Facebooki kasutajana teisi ülesse ei leidnud.

Ma tean, et paljud teist küsivad: "Peame tegema tehnoloogia arendamiseks kulutusi, aga kuidas me raha tagasi teenime?“
Vastus on lihtne. Esimene võitja on elanik või ettevõtja, kes arvuti või nutitelefoni vahendusel asju korda ajades või infot hankides säästab oluliselt nii aega kui raha. Kui ikka sõidu kümne kilomeetri kaugusele vallamajja ja tagasi võib tegemata jätta, on see oluline võit nii ajas kui kroonides.
Lisaks muudab selline asjaajamise korraldus valla kindlasti ka atraktiivsemaks võimalikele investoritele ja potentsiaalsetele uue kodu rajajatele. Valides aeglaselt pabereid veeretava omavalitsuse ja kiirelt interneti vahendusel asju ajava omavalitsuse vahel, pole suurt kahtlust, kelle kasuks liisk langeb.

Muidugi pole tehnoloogia mingi imerohi kõigi hädade leevenduseks. Aga, kui me tahame tõesti olla omavalitsuses tõhusad, siis ilma moodsa tehnoloogiata me toime ei tule.

Margus Lepik
Valga maavanem

Muudetud: 14.10.2010 Kaja Mõts