EESSÕNA
Valga maakonna planeeringu koostamise aluseks on Valga maavanema 29.mai 1995.a. korraldusega nr.115 kinnitatud planeerimisprojekti lähteülesanne.
Planeeringu koostamist alustati 1995.a. lähtudes 14.juunil 1995.a. Riigikogus vastuvõetud “Planeerimis- ja ehitusseadusest”. Planeeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää Elektrivõrk, muinsuskaitse inspektsioon ning teised riiklikud asutused.
Töö koostamisel on algmaterjalina kasutatud varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme, olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid. Maavalitsuse poolt saadeti 2.oktoobril 1995.a. vabariigi ministeeriumidele kirjad palvega esitada nii ministeeriumide kui ka alluvate ametkondade seisukohad riiklike piirangute osas, millega maakonnaplaneeringu koostamisel tuleks arvestada. Vastused saime Teede- ja Sideministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Põllumajandusministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt.
Maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud arengunõukogu poolt välja töötatud ja Valga maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010.
Valgamaa omavalitsuste poolt pole senini koostatud ühtegi vallaplaneeringut. Seepärast on peatükkides 1 kuni 9 suurema põhjalikkusega, kui seda otseselt nõuaks maakonnaplaneering, antud ülevaade olemasolevast olukorrast. Loodame, et vallaplaneeringute koostamisel on sellest suur abi, on ju põhiliselt kõik tähtsamad maakonda puudutavad andmed siin kajastatud.
Planeeringu koostamisel on peatähelepanu pööratud territooriumi kasutamisele ja selle ehituslikule organiseerimisele. Töös on püütud välja selgitada ja läbi analüüsida maakonna kui terviku praegune seisund ja arengupotentsiaal, arvestades seejuures looduskaitse, muinsuskaitse jm. piiranguid.
Kaardimaterjali koostamisel kasutati arvutiprogrammi MapInfo ja RE Eesti Kaardikeskusest saadud vabariigi baaskaarti. Kõigi olemasolevate objektide kaardistamisel on kasutatud aluskaardina rasterkaarti mõõdus 1:10000, mis võimaldab sama täpsusega määrata objekti asukohad. Ülevaatlikkuse mõttes on eraldi käsitletud teemade kohta koostatud kaardid välja trükitud suuremõõtmelistena, vajaduse korral on alati võimalik täiendavalt välja trükkida kaarte baaskaardi täpsusega (1:50000).
1. MAAKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Valga maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, kuid lisaks Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnaga Lõuna-Eesti regiooni. Maakond piirneb idas Võru, põhja-kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga. Maakonna territoorium haarab osa Sakala, Otepää ja Karula kõrgustikust ning Emajõe orundist, samuti Valga ja Hargla nõo.
Maakonnal on 104 km pikkune ühine riigipiir Läti Vabariigiga.
Valgamaa on oma territooriumi poolest üks Eesti väiksemaid maakondi - 2046,49 km² ehk 4,7% Eesti kogupindalast, ulatudes põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Siin elab 2,7% vabariigi rahvastikust ehk 39536 inimest. Üle poole maakonna elanikest elab linnades.
Maakonda iseloomustab käesoleval ajal asjaolu, et siin on juba mõnda aega töötuse tase vabariigi kõrgeim - 7,7% tööealisest elanikkonnast on registreerunud tööotsijaks. Sissetulekud elaniku kohta on ühed madalamad vabariigis, kusjuures brutopalk moodustab vaid veidi üle 72% Eesti keskmisest. Eeltoodu on arvatavalt ka üheks põhjuseks selles, et viimase kaheksa aasta jooksul on maakonna elanikkond kahanenud nii väljarände kui ka negatiivse iibe tõttu ligi 5% võrra.
Maakonnas on üle 700 ettevõtte, on tootmise alustamiseks vajalikke vabu hooneid, maad, tööjõudu ja loodusvarasid, on väljaarendatud riikidevaheline maanteede ning raudteevõrk.
KAART : Valgamaa asend Euroopas