Kaasajal on riikide heaolu kasvu aluseks tasakaalu saavutamine majanduse ja sotsiaalelu arengu ning loodusvarade ja keskkonna säästliku kasutamise vahel. Ka Eesti on valinud säästva arengu tee. Põhiseaduse §53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju.

Tingimustes, kus majandus ja tehnoloogia on arenemisjärgus, nõuab keskkonna ja loodusvarade säästvale kasutamisele tugineva keskkonnapoliitika elluviimine tõsiseid jõupingutusi. Eriti tähtis on see, et me kasutaksime oma vägagi piiratud rahalisi vahendeid otstarbekalt. On vaja teha vahet eri tähtsusastmega probleemide vahel, tegeleda esmajärjekorras kõige olulisemaga, jättes vähemtähtsate lahendamise edaspidiseks. See eeldab selgete prioriteetide esiletoomist.

Üheks esimeseks sammuks säästva arengu teel on keskkonnastrateegia koostamine. Keskkonnastrateegia eesmärk on teadvustada keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning anda loodusvarade ja keskkonna kasutajatele teada, mida neilt riigi säästva arengu huvides oodatakse.

Eesti keskkonnastrateegia määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid uues poliitilises ja majandusolukorras ning põhiülesanded aastani 2000 ja 2010.

Keskkonnastrateegia lähtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt väljakujunenud põhieesmärgist: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.

Põhiprintsiibid on järgmised:

1. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, kusjuures eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata; selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks.
2. Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele, kuna tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu.
3. Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada.
4. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine.
5. Keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes.
6. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.
7. Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja-tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest.
8. Koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel ning riigipiiri ületava negatiivse keskkonnamõju tõkestamine.
9. Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendamas keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele.
10. Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides.

Selleks on vaja tagada Eestile ja Valga maakonnale omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine.

Täiustada taime- ja loomaliikide, nende elupaikade ja maastike kaitset vastavalt uuenenud seadusandlusele (olemasolevate kaitsealuste objektide kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade väljatöötamine).

Ökosüsteeemide kaitse tagamiseks täiustada olemasolevat kaitsealade võrgustikku. (Koiva puisniidu laiendamine, Rubina soo kaitse alla võtmine, jne.)

Eesti keskkonnapoliitika evitamine keskkonnastrateegia rakendamise kaudu tähendab Eestile ajalooliselt omase keskkonnahoidliku looduskasutuse ja seda tagava elu- ning kultuurikeskkonna taastamist ja säilitamist. Neid ülesandeid suudab lahendada ühiskond tervikuna seadusandjast üksikisikuni.

KAART : Roheline infrastruktuur

ÜLDSISUKORD

KAARDID

ALGUS