Maakonnaplaneeringu kehtestamisega ei lõpe Valgamaal maavalitsuse poolt algatatud planeerimisprotsess. Planeeringu elluviimiseks on vajalik jätkata mitmete teemaplaneeringute, arenguprogrammide ja uuringute koostamist Valgamaa osas, osaleda koos lähinaabritega Kagu- ja Lõuna-Eesti regiooni koostööprogrammide ja -projektide, samuti kogu vabariiki haaravate kompleksprogrammide väljatöötamisel.

Esmatähtsaks peame, et strateegilise planeerimise protsessi rõhuasetus kanduks omavalitsustele. Vajalik on, et lisaks praegu koostamisel olevale Valga linna generaalplaanile ning Pühajärve, Palupera ja Puka valdade üldplaneeringutele saaksid lähiaastatel olema kõigil valdadel üldplaneeringud. Seejuures tuleb omavalitsustes kaasata planeerimisprotsessi kõik huvitatud inimesed, nende mõtted ja hea tahe. Kuna maakonnaplaneeringus on kogutud väga põhjalikult olemasolevat olukorda iseloomustavad andmed ning välja toodud seadustest tulenevad kehtivad piirangud, on vallaplaneeringute koostamisel siit lihtne edasi minna.

Väga tähtsaks peame Kagu-Eesti regionaalse arengu (KERA) programmi väljatöötamist. Selle põhieesmärgiks on Põlva, Valga ja Võru maakonna isearenemisvõime taastamine sealsete arenguprojektide toetamise läbi.

KERA aluseks on “Eesti regionaalpoliitika kontseptsioon”

KERA on kavandatud 3-etapilisena:

• 1.etapp - kestab ühe aasta, mille jooksul korraldatakse põhiliselt uuringuid, töötatakse välja alaprogrammid ja moodustatakse alaprogrammide nõukogud;
• 2.etapp - alates teisest aastast lisanduvad ettevõtlust toetavad projektid;
• 3.etapp - alates kolmandast aastast lisanduvad programmi toimimise analüüs ja tagasiside korraldamine.

KERA hõlmab järgmisi alaprogramme ja uuringuid:

1. Kagu-Eesti maakondade ühishuve väljendava strateegia koostamine, mis sisaldaks maakondlike arengukavade sünteesi, strateegiliste küsimuste kooskõlastamise võtmeministeeriumidega, alaprogrammide koordineerimise ja piirkonna võtmeisikutest koosneva ajutrusti ellukutsumise;
1. Kagu-Eesti maine ja kohaliku elanikkonna identiteedi tugevdamise ja eneseteadvuse tõstmise programm;
2. Kagu-Eesti majanduse mitmekesistamise ja alternatiivse tööhõive loomise programm;
3. Kagu-Eesti üldharidus- ja ametiõppesüsteemi (sh. jätku- ja ümberõppe) siinsetele huvidele vastav korrastamine ja reorganiseerimine koostöös Haridusministeeriumiga;
4. Kagu-Eesti innovatsioonisüsteemi (koolide ja avalike struktuuride infosüsteemide ja andmeside) programm;
5. Kagu-Eesti loodusressursside, sh. eriti metsa- ja puhkemajanduslike loodusmaastike kasutuselevõtu programm;
6. Kagu-Eesti tehniliste infrastruktuuride ja tööstuskülade programm;
7. Kagu-Eesti ettevõtete ekspordi ja koostöövõrgustike programm;
8. Kagu-Eesti loodus- ja kultuuriväärtuste ning -traditsioonide arvelevõtu, säilitamise, edasiarendamise ja eksponeerimise programm.
9. Uuring Kagu-Eesti tööjõu- ja koolitusvajadusest ning rahvastikuprognoosist ning koolitus Kagu-Eesti omavalitsuste arendusnõunikele.

KERA raames kavandatavate projektide, programmide ja uuringute elluviimiseks on vaja riigieelarvelisi vahendeid igal aastal kolmele maakonnale kokku minimaalselt 10 000 tuh. krooni.

Osalemine Eesti haldusterritoriaalse korralduse Valgamaa osa väljatöötamisel.

Vastavalt Avaliku halduse arendamise kontseptsiooni eelnõule, milline on esitatud Vabariigi Valitsusele, on punktis 5.2.2. ette nähtud ühetasandiline kohalik omavalitsus koos regionaalse omavalitsuse ülesannetega kohaliku omavalitsuste liidu tegevusega.

Tagamaks kohalike omavalitsuste tegevuse efektiivsemaks muutmise, võetakse suund omavalitsusüksuste ühendamisele, kusjuures on olemas kaks varianti: kas vähendada radikaalselt omavalitsusüksuste arvu, s.t. alla saja või mõõdukalt poolteise sajani.

Samas nähakse ette ka selleks teatud periood, milline koosneb vabatahtlikust liitumisest kuni aastani 2002. Sealt edasi toimub kohustuslik liitmine riiklikul tasandil.

Siiani on toiminud põhimõte, et omavalitsus teeb planeeringu ainult enda omavalitsuse jaoks. Oleks aga tarvis projekte koondplaneeringu jaoks, mille käigus oleks võimalik ka ette planeerida võimalikku ühendamist(ühinemist).

Selleks ,et eelnimetatud toiminguid saaks alustada, oleks tarvilik läbi viia rida uuringuid, milliste alusel oleks võimalik kindlaks määrata nn. tõmbekeskused, omavalitsuste tagamaad, peamised elanikkonna liikumisteed (tööl käimised jne), ühendusvõimalused, läbi viia omavalitsustes küsitlused elanikkonna soovide osas liitumiseks. Nende uuringuandmete alusel oleks võimalik koostada ka vastav koondplaneering.

Eelsammud antud uurimustes on teinud Siseministeerium .Tehtud uurimistöödest nähtub omavalitsuste ühendamise võimalikud variandid. Antud uurimisele tuleks lisada kindlasti omavalitsuste enda nägemus

nende haldustegevuse efektiivsemaks muutmiseks arvestades kohaliku elanikkonna huve.

Valgamaa 2010 arengukava raames on kavas läbi viia järgmised uuringud:

• motivatsiooniuuring (töö- ja elukoha valikud) maakonnas töötavate noorte spetsialistide seas - 1998.a.
• uurimisprojekti “Eesti koolinoor” lõpetamine - 1998.a.
• maakonna turismiressursi uurimine ja määratlemine.
• Valgamaa turismiarengukava koostamine
• transiidikoridori Via Estica väljaarendamisega seonduv uurimistöö

Keskkonnakaitselistest projektidest, mille elluviimise eest peame hea seisma, on tähtsamad alljärgnevad:

1. Valga kanalisatsiooni ja veevarustuse projekt.
2. Otepää põhjaveevarustuse ja reoveepuhastuse projekt.
3. Otepää piirkonna mudakäitlusprobleemi lahendamine.
4. Tõrva reoveepuhasti, kanalisatsiooni ja veehaarde projekt.
5. Valga maakonna väikepuhastite renoveerimise projekt.
6. Koiva puisniidu kaitseala laiendamise projekt.
7. Mustjõe luha linnustikukaitseala moodustamine.
8. Rubina soo kaitseala moodustamine koostöös Viljandi maakonnaga.
9. Koorküla Valgjärve kaitseala laiendamine.

Ülalnimetatud prioriteetsete projektide ellu viimiseks taotletakse vahendeid alljärgnevatest allikatest :

· Riiklikud investeeringud 175 milj. kr

· Välisabi programmid 500 milj. kr

· Eesti Keskkonnafond 25 milj. kr

· Omavahendid 10 milj. kr

Peale ülalloetletud projektide, koostööprogrammide ja uuringute koostamise ning nende koostamisel osalemise on Valgamaal mitmeid väliskoostööpartnereid, kellega ühiselt on kavandatud koostööprojektid alljärgnevatel aladel:

Parchimi maakond Saksamaalt - kultuur, haridus, sotsiaalabi

Jämtlandi lään Rootsist - majanduselu, haridus, kultuur, sport, tervishoid jne.

Östhammari kommuun Rootsist - sotsiaalhooldus, tervishoid, keskkonnakaitse, planeering

Halsbergi kommuun Rootsist - kultuur, haridus

Ylistaro vald Soomest - kultuur, haridus. Ylistaroga on koostöö kestnud juba alates 1989 aastast, peamiselt kultuuri ja hariduse vallas.

Soome Edela-Põhjamaa liiduga koostöö arendamine.

Kagu-Eesti regionaal- ja kohalike võimude piireületav koostöö Läti ja Vene partnerregioonidega. Loodud on piirialade koostöönõukogu.

Barentsi mere subregionaalse piiriületava koostöökogemuse võimalik rakendamine, selle raames Norra-Eesti koostöövõimaluste väljaselgitamine.

Koostööleping Valga maakonna ja Valka rajooni omavalitsusega, mis hõlmab paljusid eluvaldkondi ning rahvusvahelist koostööd.

ÜLDSISUKORD

KAARDID

ALGUS